Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eesti raamatupidamiskohustuslastele ning see peab vastama etteantud vormile.
Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja enamasti on valitud majandusaastaks kalendriaasta (01.01-31.12), aga esineb sellest erinevaid perioode, enamasti äri sesoonsusest tulenevalt. Erandkorras võib majandusaasta olla kas lühem või pikem kui 12 kuud, kuid siiski mitte üle 18 kuu ja seda siis kas ettevõtte asutamisel, lõpetamisel või majandusaasta alguskuupäeva muutmisel.
Veebruarist 2023 rakendus Äriregistri seadus, mille kohaselt majandusaasta aruande esitamata jätmise eest on õigus määrata trahv. § 57 (1) kohaselt kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet, võib registripidaja määrata talle ilma hoiatusmäärust tegemata tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 601 nimetatud trahvi korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmiseni. Seadusest tuleneb võimalus trahvida ka juhatuse liikmeid ja aktsionäre selle eest, et nad ei ole majandusaasta aruannet õigel ajal esitanud. Trahvi vahemik on 200-3200EURi.
Äriregistri seadus annab registripidajale õiguse algatada juriidilise isiku sundlõpetamine kui ei ole esitatud majandusaasta aruannet. Registripidajal tuleb anda puuduse likvideerimiseks aega vähemalt 3 kuud.
Uus seadus annab võimaluse majandusaasta aruande esitada ilma osanike kinnituseta. Kui mingil põhjusel ei ole osanikud võimelised aastaaruannet kinnitama, siis juhatus saab aruande esitada registripidajale. Aruandele lisatakse märge, et tegemist on kinnitamata majandusaasta aruandega ning märge on nähtav kolmandatele isikutele. Antud esitamise võimalus päästab trahvist või registrist kustutamisest.
Oluline on tähele panna, et ettevõtjal tuleb majandusaasta aruanne esitada ka siis kui aktiivset äritegevust ei toimu ehk null majandusaasta aruanne.
Varasemate aastatega on erinevus ka selles, et majandusaasta aruanne on avalik dokument ehk nüüdsel ajal saab huvitatud osapool laadida su ettevõtte majandusaasta aruande alla ilma teenustasuta.
Majandusaasta aruandega seoses ei tohi unustada audiitorkontrolli võimalust, kui ärimahud on ületanud seaduses sätestatud piiri.
KOHUSTUSLIK AUDIT | KOHUSTUSLIK ÜLEVAATUS | ||||
Eesti* | Leedu | Soome** | Rootsi*** | Eesti | |
Müügitulu (eurodes) | 4 000 000 | 3 500 000 | 200 000 | 300 000 | 1 600 000 |
Varade maht (eurodes) majandusaasta lõpu seisuga | 2 000 000 | 1 800 000 | 100 000 | 150 000 | 800 000 |
Töötajate arv majandusaasta keskmine | 50 | 50 | 3 | 3 | 24 |
** Erisused Soomes: audit on kohustuslik kui piirsummad on ületatud kahel järjestikkusel aastal.
*** Erisused Rootsis: audit on kohustuslik kui piirsummad on ületatud kahel järjestikkusel aastal.
Korrektselt koostatud informatiivsete lisadega õigeaegselt esitatud majandusaasta aruanne on sinu ettevõtte äriline visiitkaart.

Ettevõtja, kui sul on majandusaasta aruanne veel koostamata, siis pöördu kompetentse ja usaldusväärse partneri poole – CHK omab ERK poolt väljastatud märgist „Tunnustatud raamatupidamise büroo“.