Mootorsõidukimaks

Alates 1. jaanuarist 2025 hakkab Eestis kehtima mootorsõidukimaksu seadus. Mootorsõidukimaksu maksavad kõik liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või mootorsõidukite vastutavad kasutajad.

Mootorsõidukimaksu tasutakse kalendriaasta eest ette ja seda kogub Maksu- ja Tolliamet. Registreerimistasu tasutakse sõiduautode ja kaubikute esmakordsel liiklusregistris registreerimisel. Tasutakse ka juba registreeritud sõiduki esimesel omanikuvahetusel, kui selle eest pole varem registreerimistasu makstud. Registreerimistasu tasub registrisse kandja ja seda kogub Transpordiamet.

Mootorsõidukimaks

Mootorsõidukimaks on olemuselt varamaks ja keskkonnamaks. Sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju (tootmissaaste, heitmed, liiklusummikud jm). Seetõttu on maksustamise aluseks mootorsõidukite mõju keskkonnale.

Iga sõiduki maksusumma on individuaalne. Erinevate kategooriate sõidukite maks moodustub erinevat tüüpi teguritest (baasosa, CO2 osa ja täismassi põhjal arvutatud osa). M1- ja N1-kategooria mootorsõidukite, mis on vanemad kui viis aastat, maksu määramisel võetakse arvesse ka mootorsõiduki vanust.

Mootorsõidukimaksu kalkulaatorid: https://avalik.emta.ee/mootorsoidukimaks/calc

https://eteenindus.mnt.ee/public/automaksuKalkulaator.jsf?lang=et

Kui mootorsõidukimaks ühe sõiduki kohta on alla 10 euro, siis Maksu- ja Tolliamet mootor­sõidukimaksu ei määra ning maksuteadet ei väljasta.

Mootorsõidukimaks rakendub järgmiste kategooriate sõidukitele:

  • sõiduautod – M1 ja M1G
  • kaubikud, furgoonid, pikapid – N1 ja N1G
  • mootorrattad – L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e
  • maastikusõidukid – MS2
  • ratastraktorid – T1b, T3 ja T5

Maksu- ja Tolliamet väljastab maksuteate mootorsõidukimaksu tasumiseks isikule, kes on 1. jaanuari seisuga mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja. Maksuteade väljastatakse hiljemalt 15. veebruariks e-teenuste keskkonnas e-MTA.

Mootorsõidukimaks tuleb aasta jooksul tasuda kahes osas:

  • pool maksusummast 15. juuniks ja
  • ülejäänud osa 15. detsembriks.

Kui mootorsõiduk registreeritakse liiklusregistris esmakordselt 2025. aasta jaanuarist kuni 30. septembrini, siis tuleb mootorsõidukimaks tasuda 15. detsembriks.

Kui sõiduk registreeritakse liiklusregistris esimest korda maksustamisperioodi (aasta) jooksul, siis tekib samuti mootorsõidukimaksu tasumise kohustus, kuid väiksemas määras. Sellisel juhul arvutatakse maks proportsionaalselt päevade eest, mis on jäänud jooksva aasta lõpuni ning maksuteade väljastatakse 15 tööpäeva jooksul pärast sõiduki liiklusregistris registreerimist.

Mootorsõidukimaksust on vabastatud elutähtsa teenuse osutaja sõidukipark (nt päästeameti, kiirabi ja politsei sõidukid) ja välislepingutes sätestatud juhtudel maksuvabastust saavad sõidukid.

Mootorsõiduki võõrandamise või kasutusõiguse ülemineku korral maksu ei tagastata ja maksusummat ei vähendata. Endisel omanikul on kohustus tasuda kogu aastamaks täies mahus ja tähtaegselt. Sama kehtib mootorsõiduki hävinemise korral.

Peatatud kandega sõidukite registrist lõplikuks kustutamiseks kestab nende omanikele üleminekuperiood kaks aastat – 01.01.2025 kuni 31.12.2026, mil neid ei maksustata mootorsõidukimaksuga ja isikutel on võimalus need liiklusregistrist kustutada. 

Sõiduki andmeid liiklusregistris saab kontrollida siit: https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf

2027. aasta 1. jaanuaril jõustub seaduse säte, mille järgi maksustatakse mootor­sõidukimaksuga ka liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõidukid.

Registreerimistasu

Registreerimistasu makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris esmakordse registreerimise eel, st registreerimiskande eelduseks on tasutud registreerimistasu.

Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba registreeritud sõidukite esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud.

Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Tasu suurust hakkab mõjutama ka sõiduki vanus. Vanusevähendus liigub lineaarselt kuni esmasest registreerimisest möödub 15 aastast, pärast mida on vanuse­koefitsient 0,20.

Registreerimistasu suurus hakkab eelduslikult jääma keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest.

Registreerimistasust on vabastatud alarmsõidukid, diplomaatilised sõidukid ning teatud kaitsetegevusega seotud sõidukid.

Registreerimistasu ei tule maksta liisinguvõtjal sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise omanikuvahetuse korral.

Kuni kümne aasta vanuste sõidukite puhul, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist.

Kui sõiduk müüakse välismaale ehk kustutatakse Eesti liiklusregistrist, on võimalik teatud osa registreerimistasust tagasi taotleda. Väiksemat summat kui 300 eurot ei tagastata. Kui sõiduk on olnud Eestis registreeritud vähem kui üks aasta, ei tagastata registreerimistasu baasosa.

Allikad: Maksu- ja Tolliamet ning Transpordiamet