Viis sajandit tagasi tehti raamatupidamist paberi ja pliiatsiga. Pea- või päevaraamatut ennast hoiti kabinetis, seifis või lauasahtlis. Ettevõtte omanikule oli oluline, et see ära ei kaoks, keegi seda ei varastaks või see näiteks tulekahjus ei häviks. Oli ju tegemist väärtusliku dokumendiga, mis võimaldas teha targemaid juhtimisotsuseid. Kaasaja raamatupidamine ei erine meetodilt kuigi palju, kuid keskkond on muutunud. Paberi asemel on kõvaketas või „pilv“ ja pliiatsi asemel klaviatuur. Digiajastu algusest saati on reeglid justkui pahupidi pööratud. Enam ei pea muretsema andmete füüsilise kaotsimineku vaid nende säilimise, privaatsuse ja turvalisuse pärast. CHK on siia valdkonda palju panustanud ning teenusepakkujate abil oma riske maandanud.

Seda kõike selleks, et meie pooltuhat klienti ei peaks mõistatama, mis on „pilv“, kus maailma otsas nende andmed hetkel on, ning ega keegi neilt lunavararünnaku abil raha välja pressida ei kavatse. Räägimegi lähemalt küberturvalisusest ning sellest, millised lahendused CHK-s kasutusel on. Oleme palunud teemat avada Eesti juhtival küberturvalisuse eksperdil, Ats Onemaril Security Software’ist. Kommentaare jagavad ka Heikko Kallaste Teliast ja Dmitri Volhonski Excellentist.